SEO, ehk otsingumootoritele optimeerimine

Mis on otsingumootoritele optimeerimine, ehk SEO?

Kunagi ammustel 90ndatel oli asi lihtne. Esiteks oli veebilehti vähe ja seega konkurents samadele märksõnadele väga madal, teiseks tähendas otsingumootoritele optimeerimine eelkõige seda, et lehel tuli määrata metaandmed nagu märksõnad, kirjeldus ja pealkiri ning Google arvestas neid peamise faktorina selle kohta, kas vastav veebileht on otsingutulemusele relevantne vaste või mitte. Ning järjestas veebilehed otsingutulemustes selle järgi kenasti ritta.

Siis juhtus aga järjest mitu asja (ning need asjad juhtuvad ka parasjagu edasi):

1. Tekkisid petised, kes tahtsid oma lehti otsingutulemustes ettepoole lükata, aga tegelikult väärtuslikku sisu ei pakkunud
2. Tekkis iga päevaga meeletul hulgal uusi veebilehti
3. Google sai võimsamad serverid ja kirjutas targemad algoritmid väärtuslikumate veebilehtede leidmiseks ja otsingutulemustes esile toomiseks

Miks Googlel seda üldse vaja on, et otsingutulemused oleksid relevantsed?

Sest kui sa kogu aeg mingit jama leiad, siis sa varsti enam Google’it oma otsingumootorina kasutada ei taha. Google müüb sinna aga suure eduga reklaami, ja reklaamirahast vaatajaskonna puudumisel ilma jäämine tähendaks suurt otsest rahalist kaotust. Ning teiseks kaotaks Google selle väärtusliku info, et mida sa internetist otsid. Sina ja miljard teist inimest.

Nõnda siis on Google’i jaoks eluliselt oluline, et otsinguvasted oleksid head ning nii parandab Google iga aastaga oma algoritme, kaasates neisse aina uusi faktoreid ja hüljates vanu, mis on manipuleerimiseks kaugelt liiga lihtsad. Jah, see tähendab, et ei meta märksõnadel ega kirjeldusel ei ole otsingumootoritele optimeerimise mingiks väärtuslikuks signaaliks.

Kirjeldus on see, mida näed Google otsingutulemustes lehe pealkirja ja aadressi all. Ja ehkki see ei oma seal sisalduvate märksõnadega otsest tähtsus Google jaoks tulemuste järjestusfaktorina, siis roll on sel ometi. Reklaami roll. Kui inimesel on nimekiri otsingutulemustest ees, siis libistab ta üldjuhul silmadega üle nii pealkirjadest kui ka kirjeldustest. Ja mõlemad peavad teda klikkima suunama. Abiks on siin see kui otsitav fraas on kasutatusel ka kirjelduse sõnastuses, sest Google muudab selle osa kirjeldusest boldiks (vaata pilti allpool) ja nii näeb inimene, et just tema otsitule see veebileht vastabki ning klikib.

Mida rohkem klikitakse, seda suurem Click Through Rate (CTR), mis on lõppeks ka üks faktoritest, mis Googlele meeldib. Tõsi, kombineerituna veel väga paljude teiste faktoritega, millest saad põhjalikult lugeda altpoolt.

Otsingumootoritele optimeerimine jaguneb kaheks: lehesisene SEO (on-page SEO) ja leheväline SEO (off-page SEO)

Lehesisene SEO tähendab kõike, mis on konkreetselt sinu veebisaidil või tuleneb sellest otseselt. Näiteks see sama meta description, millest just rääkisin, on osa lehesisesest SEO-st. Eelkõige aga muidugi kõigi lehtede (sh postituste jm) sisu, mis tähendab nii teksti, pilte, videoid, disainielemente, struktuuri ja tehnilist lahendust.

Leheväline SEO on tegevused, mis jäävad väljapoole sinu enda veebilehte, aga mis mõjutavad sinu järjestust otsingutulemuste lehtedel (SERP’idel). Need mõjutavad otsingumootorite ja kasutajate arusaama vastava veebilehe asjakohasusest, usaldusväärsusest ja populaarsusest. Kõige olulisem lehevälise otsingumootoritele optimeerimise element on linkbuilding.

Faktorid, mis mõjutavad sinu veebilehe järjekorda otsingutulemustes

Neid faktoreid on teadaolevalt üle 200 ning Google teeb, mis suudab, et oma otsingualgoritmide täpset koostist salajas hoida, et nendega keegi teadlikult manipuleerida ei saaks. Aga eks saab ikka. Need faktorid on tuletatud testimise teel — tohutu katsetamise tulemusena, mille käigus on üles ehitatud palju peaaegu identseid veebilehti ning siis ükshaaval võimalikke faktoreid muutma hakatud ning nende mõju või mõju puudumist jälgitud.

Teadaolevatest olulisemad faktorid on järgmised:

DOMEEN

See, kus sinu veebileht asub, on üks möödapääsmatuid otsingumootoritele optimeerimise/SEO faktoreid. Nii domeeni aadressi enda osas, tippdomeeni osas (kas EE, EU, COM vms) kui ka domeeni ajaloo suhtes.

• Domeeni vanus loeb. Viis aastat vana domeen on usaldusväärsem kui eile registreeritud domeen, seega kui mõtled, kas oma olemasolev domeen uue vastu vahetada, mis iganes brändingu põhjusel, siis mõtle ka sellele aspektile. Selliseid vanutatud domeene ostetakse ka mustalt turult ja vahel passitakse peale, et heade statistiliste näitajatega domeen kohe endale napsata, kui see kellelgi aegub.
• Märksõna olemasolu domeeninimes — “Kasukad.ee” on Google arvates kindlamini kasukaid pakkuv asutus kui “Kaltsukas.ee”
  • Abiks on ka kasukad.kaltsukas.ee stiilis alamdomeenide märksõnastamine
• Domeeni tasub pikemalt ette registreerida. Kui domeeni eest on ette makstud mitmeks aastaks, on see otsingumootoritele signaaliks, et tegemist pole kiire petuskeemi jaoks korraks registreeritud domeeniga ning seega on see usaldusväärsem
• Kui domeeni omanik, “WhoIs”, on peidetud, signaliseerib see Google jaoks, et midagi on varjata ja tõenäoliselt mitte ausatel põhjustel
  • Muide, kui domeeni omanik on otsingumootorite spämmimisega varem vahele jäänud, suhtub Google kriitilisemalt ka teistesse talle kuuluvatesse domeenidesse
• Riigipõhine tippdomeen .EE (aga ka kõigi teiste riikide omad) aitab kaasa otsingutulemustes esiletulemisele konkreetses riigis, aga pärsib positsioone teistes riikides
• Domeeni TrustRank, ehk kui mitme lingi kaugusel asub sinu sait väga kõrge autoriteediga seemne-saitidest, mis on Google poolt käsitsi välja valitud ja mille usaldusväärsuses ei ole kahtlust. Mida enamate klikkide kaugusel asub sinu sait neist, seda vähem kindel on otsingumootor, et sinu veebisait on usaldusväärne
  

LEHESISENE

Need ajad on õnneks lõplikult möödas, kus SEO spetsialisti töö seisnes otsingumootorite äralollitamises ja sel viisil otsingutulemuste järjestuses ülespoole ronimises. Nüüd on kõige olulisem otsingumootoritele optimeerimise/SEO element reaalselt väärtuslik sisu. Muidugi on oluline see sisu otsingumootoritele ka hästi selgeks teha ja neid veenda, et see on lihtsasti arusaadav ning mugav ja kiire mistahes seadmega ligi pääsemiseks.

Lehesisese SEO olulisemad faktorid on järgmised:

• Märksõna esinemine lehekülje nimes (Title) — oluline signaal, et lehe sisu räägib sellest, mida otsingumootoris päringu tegija soovis
• Märksõna esinemine lehe pealkirjades, eriti H1, aga ka H2 ja H3 taseme stiilidega
• Märksõna esinemine lehe sisus korduvalt (aga mitte ebaloomulikult palju) ja esimese saja sõna hulgas
• Sisuartikli pikkus — kunagi soovitati 300, siis 500, nüüd juba 1000 sõna. Aga tegelikult on 2000 veel parem
• Kuivõrd on märksõnu varieeritud sisulehtede ja kogu saidi piires, ehk märksõnade latentne semantiline indekseerimine (LSI), mis aitab Googlel vahet teha seljas kantavatel kasukatel ja kasuka nimelistel salatitel. Lisaks on sel kaks SEO mõistes olulist mõtet: esiteks leitakse sinu lehte nõnda ka nende teistsuguste väljendite ja märksõnade järgi ning teiseks ei usu mõistlik otsingumootor iial, et inimene vahel sünonüüme ei kasuta ning peab lehe sisu kohe kahtlasemaks ja kunstlikuks
• Lehe laadimiskiirus — mida rohkem graafikat ja videot, mida vähem optimeeritud kood, seda kauem veebileht laeb. Ja see ei meeldi ühelegi otsingumootorile; selline veeb saab kohe penalti külge ja langeb nende signaalide põhjal otsingutulemustes. Aga võib mingil muul põhjusel, näiteks suurepärased videod jms, mis seal lehel laadimiskiirust pidurdavad, aga külastajatele väärt kogemuse annavad, hoopis positiivselt mõjuda. Rusikareegel on siiski see, et leht peab Google’ile meeldimiseks laadima kiiresti ning seda saad testida siin: https://developers.google.com/speed/pagespeed/insights/
• Duplitseeritud sisu — olgu oma saidi piires mitu samasugust või väga sarnast lehte või ka see kui võtad sisu mõnelt teiselt veebilehelt ja kopi-peistid oma lehele, siis saavad need otsingumootorite poolt karistatud
• Märksõnade, mille järgi leitav soovid olla, kasutus failinimedes, pealkirjades, alt-tagides, kirjeldustes ja pildiallkirjades
• Kasutatud pildi unikaalsus ning tänu Google tehisintellekti arendustele, ka pildi sisu. Näiteks saab Google aru, kes või mis on pildil ning suudab kokku lugeda pildil asuvat teksti
• Veebilehe kuupäev — Google eelistab värskemat sisu vanemale, seega uuenda veebilehti regulaarselt
• Väljapoole viitavate linkide asjakohasus ja adressaatide autoriteet Google jaoks ning nende hulk. Ühtviisi halb on liiga vähe ja ka liiga palju.
• Korrektne grammatika lehe sisutekstides
• Piltide ja videote olemasolu lehel, aga mõistlikult optimeeritult, et ei tekiks lehe laadimiskiirusega probleeme
• Vead HTML koodis, mis on signaal kehvast kvaliteedist. Veebileht võib küll inimsilmale kena välja näha, aga Google robotid tunnevad kehvasti ehitatud veebi kiiresti ära
• URL’i pikkus, näiteks www.kasukad.ee/talvekasukad on üldiselt parem kui /need-on-meie-uued-ja-hasti-populaarsed-talvekasukad. Viimane annab küll võimaluse kasutada pikki märksõnu, mis on väga nutikas strateegia, aga ka nende puhul peab URL’i pikkusele tähelepanu pöörama.
• Bulletitega ja numereeritud nimekirjad lehel, mis liigendavad veebilehel asuvat infot ning muudavad selle kergemini loetavaks ja mõistetavaks
• Kontaktilehe olemasolu, kus on sinu (ettevõtte) kontaktid: nimi, aadress, telefon, e-mail — see on Google jaoks märk, et su leht on “päris”, ja eriti hea kui see info seal on sama, mis sinu domeeni registreeringu “WhoIs” info

Muud otsingumootoritele optimeerimise asjaolud

• Veebilehe arhitektuur, mis aitab Google’il aru saada, kuidas sinu saiti temaatiliselt kategoriseerida — parimaks peetakse seejuures nn silo-arhitektuuri
• Saidi värskus, ehk et kui paljud lehed ja kas üldse saavad aeg-ajalt värskendatud või püsib neil aina sama staatiline info. Mõistagi meeldib Google’ile kui sait ei näi hüljatud, vaid seda värskendatakse regulaarselt. Eelpool mainisin, et konkreetse lehe värskus on üks signaalidest, aga eraldi signaal on ka see kui pole küll midagi muutunud konkreetsel lehel, aga on kusagil mujal sinu saidi piires. Seega pole sait kui tervik vähemalt otsingumootori arvates hüljatud.
• Sitemap’i olemasolu, mis aitab otsingumootoritel sinu saidi sisu indekseerida kiiremini ja põhjalikumalt. Google enda sõnul on sitemap’ist eriti palju kasu veebisaitidel, mis on uued, mis on väga mahukad, mille sisu ei ole sisemiselt hästi lingitud ja/või mis sisaldavad palju meediat (pilte/videoid). Siin on üks hea tasuta sitemap’i genereerimise tarkvara: https://www.screamingfrog.co.uk/xml-sitemap-generator/
• Veebisaidi kättesaadavus, ehk kas juhtub vahel, või lausa tihti, et sinu sait on “maas”, näiteks kehva serveriteenuse või veebihalduse tõttu? Siis tead, et otsingumootorid kirtsutavad sellise asja peale nina ja võivad äärmuslikel juhtudel sellise saidi koguni oma indeksitest eemaldada, ehk saidi deindekseerida
• SSL sertifikaat, ehk veebilehe alguses oleva “http://“ asemel olev “https://“ on üks otsingutulemustes kõrgemal kohal välja tulemist mõjutavadi faktoreid, mida on faktina isegi Google ise kinnitanud
• Kasutustingimuste ja privaatsusavalduse lehed, mis annavad otsingumootorile vihje, et ajad päris asja ja sinu sait on usaldusväärne
• Saidi telefoniekraanisõbralikkus, mis tänapäeval tähendab responsive design’i, ehk kohalduvat veebilehte, mis, nagu nimigi ütleb, kohaldub ümber vastavalt ekraanisuurusele, millega seda veebi tarbitakse. Näiteks kastid, mis on lauaarvutis üksteise kõrval, liiguvad kitsal telefoniekraanil üksteise alla. Veebid, mis ei ole mobiilisõbralikud, on Google poolt mobiilsetes otsingutulemustes karistatud seisus ja neid surutakse tahapoole. Samas toimub paljude saitide puhul enamus veebiliiklust just mobiiltelefonide kaudu, nii et sellest ilma jääda on suur kaotus. Kui sa kahtled, kas sinu veebisait on mobiilisõbralik või mitte, siis testi seda siin: https://search.google.com/test/mobile-friendly
• Saidi kasutajasõbralikkus ja sisu asjakohasus, mis on üks väga oluline Google’i otsingutulemuste faktor. Nimelt on sul suure tõenäosusega saidile külge pandud Google Analytics, eks? Kui ei ole, siis pane või lase panna, sest see on sulle väga oluline. Aga oluline on see ka Google jaoks. Selle järgi näeb Google kui kaua aega otsingutulemusele klikkinud inimene sinu vastaval lehel või kogu saidil aega veedab (time on site, pages viewed). Ja kas ta lahkus peale esimese lehe vaatamist või surfas sealt edasi (bounce rate), leides, et sinu veebileht on tema jaoks asjalik. Nende näitajate põhjal otsustab Google, kas sinu lehte tasub vastava fraasi otsijatele ka edaspidi näidata või parem on eelistada kedagi teist.
• Arvustused ja hinnangud, mida postitatakse sinu saidi kohta erinevatesse arvustustekeskondadesse

Sissetulevate linkide faktorid

Backlink’id, ehk väljastpoolt sinu veebilehte sinu saidile suunavad lingid on otsingumootoritele optimeerimise (SEO) kuld, ehk lisaks asjalikule sisule kõige võimsam vahend veebilehe Google’i otsingutulemuste järjestuses ettepoole tõstmiseks. Kõik lingid pole aga võrdse kaaluga ning mõni võib kasu asemel suisa kahju tuua. Siin on faktorid, mis mõjutavad sinu saidile viitavate linkide väärtust:

• Linkiva domeeni vanus, nii nagu loeb ka sinu domeeni vanus
• Kui palju linke tuleb erinevatelt domeenidelt — sama domeeni erinevatelt alamlehtedelt tulevad lingid arvestatakse üheks juurdomeenilingiks. Mida rohkem kvaliteetseid ja asjakohaseid (niširelevantseid) juurdomeenilinke, seda parem
• Samas loeb ka see, kui sama domeeni erinevad alamlehed sulle lingivad, lihtsalt see on eraldiseisev järjestusfaktor ja palju väiksema kaaluga kui lingid erinevatelt domeenidelt.
  • Aga nii nagu ei ole võrdsed domeenid, ei ole võrdsed ka sisulehed, igaühel neist on Google silmis oma väärtus ning muidugi soovid sa linki saada usaldusväärseimatelt alamlehtedelt
  • Ja nii nagu oli hea kui sinu veebi sisulehtedel on pikkust vähemalt 700-1000 sõna ümber, siis on samamoodi hea ka see kui link, mis sinu saidile viitab, tuleb lehelt, kus on pikem tekst, mitte lühike lõiguke
  • Ning lingi väärtus on suurem siis kui leht, kust see link pärineb, sisaldab peale sinule viitava lingi minimaalselt teisi linke — viitava veebilehe väärtus jaguneb nõnda nende viidatavate allikate vahel ära ja SEO vurts lahjeneb.
• Lingid, mis tulevad .edu.ee domeenidelt, ehk õppeasutustelt ja riigiaasutuste domeenidelt. See on natuke vastuoluline punkt, sest Google on selle faktori olemasolu salanud, ent SEO ekspertide testid kinnitavad vastupidist. Loogiline ta muidugi on, sest palju lihtsam on saada endale suvaline .ee või .com domeen või link mõnelt neist kui reaalselt riigiasutuselt või näiteks ülikoolilt. Ning need saidid kipuvad linkima just teistele kvaliteetsaitidele. Minu teooria on see, et EDU või GOV tippdomeen võib-olla ise siis tõesti ei loegi, ent riigi- ja suured õppeasutused kipuvad tõenäoliselt olema osa TrustRank’i kinnitatud domeenidest või neile kõige lähemal.
• Linkide profiil Follow ja No-Follow vahel. Üldiselt soovid sa just nimelt follow-linke, ehk tavalisi linke, mis ütlevad Google’ile, et “hei, see viidatud allikas on hea ja võid talle anda minu lehe poolt pöidlad-püsti ja kümme punkti”, mida siis otsingumootor arvestabki viidatud saidi hindamiselt. Aga kui saidiomanik ei taha viidatavatele saitidele n-ö SEO kiitust avaldada ja punkte anda, siis viitab ta sellele läbi no-follow lingi.
  HTML koodina näeb see välja nii:
  <a href=”http://www.veebisaidiaadress.ee” rel=”nofollow”>Lingi tekst</a>
  Mõistlik on seda atribuuti kasutada nt blogikommentaaridele, foorumipostitustele jms. Millest on lingi saanud saidile SEO mõttes väga-väga vähe kasu. AGA — kui sinu saidile viitavad kõik teised saidid ainult nende suurepäraste follow-linkidega, on jälle jama, sest seda ei pea Google teps mitte loomulikuks. Nimelt et KÕIK saidid sulle juhtumisi follow-linke jagavad, ja hakkab sinu veebi pettuses kahtlustama, mida sa kindlasti ei taha. Mäletad, linkide ehitamise olulisim märksõna oli, et see protsess näiks loomulik. Nii et sa tahad rohkem follow-linke, aga kindlasti ka no-follow linke, et su sissetulevate linkide profiil paistaks loomulik. Liiatigi võid sa neilt kätte võideldud no-follow linkidelt saada reaalselt veebiliiklust kui inimesed lingile klõpsavad, mis on lõppeks ju just see, miks sa üldse SEO-ga tegelema hakkasid.

Sotsiaalmeedia SEO signaalid

Ajal, mil paljude inimeste enamus aega internetis möödub sotsiaalmeediakanalites, on ilmselge, et seal loodud sisu ja avaldatud arvamused käivad sageli ka veebilehtede kohta — info, mis on otsingumootoritele hädavajalik, et teha otsuseid veebisaitide väärtuse kohta. Nii võtabki sotsiaalmeedia signaale arvesse ka Google ning seetõttu hoiab neid oma arsenalis ka mõistlik SEO spetsialist.

• Facebooki, Google+, Pinteresti meeldimiste ja jagamiste ning Twitteri säutsude hulk
• Säutsuvate, laikivate ja jagavate Facebooki, Pinteresti, Google ja Twitteri kontode usaldusväärsus (paljude jälgijatega vanad kontod on usaldusväärsemad)
• Redditi, Diggi, Stumbleuponi jm social-sharing saitide signaalid

Brändisignaalid SEO-s

Otsingumootoritele meeldib kui sinu kaubamärgist või organisatsiooni nimest on juttu. Sest ka nemad on natuke pealiskaudsed, just nagu inimesed — kui sa oled popp, siis sa oled tõenäoliselt tark ja tubli ja usaldusväärne ja sinu sõber tasub olla. Seega on otsingumootorile heaks signaaliks see kui keegi sind veebis mainib.

• Brändinimega link, näiteks Kala Ruudus, mis viitabki Kala Ruudus reklaamiagentuuri veebile, on korraga täiesti asjalik sissetulev link ning ka brändi mainimine
• Aga isegi kui sa saad lihtsalt ära mainitud mõnes veebitekstis, nt uudistes, ja ilma igasuguse lingita mainitakse, et Kala Ruudus on suurepärane reklaamiagentuur, siis seda nimetatakse tsiteeringuks ja seegi on täiesti suurepärane tööriist SEO spetsialisti kätes.
• Google armastab ka seda kui inimesed sinu kaubamärki lihtsalt guugeldavad. Ehk kui otsingukasti kirjutatakse “Kala Ruudus”, mitte tingimata “SEO ekspert”
• Kindlasti tasub ära teha Facebooki leht, Twitteri konto ja LinkedIn’i profiil, aga lisaks sinna ka jälgijaid koguda ning pidevalt värsket sisu postitada, et otsingumootori jaoks neil ressurssidel väärtust oleks. Näiteks LinkedIn’i lehe puhul tasub võimalikult paljudel töötajatel lasta oma töökoht ka sinu organisatsioonis ära märkida.

Mis paneb otsingumootoreid arvama, et sinu leht võib olla spämm?

• Madala kvaliteediga sisu
• Edasi linkimine kahtlastele saitidele
• Lehtede ümbersuunamine ressurssidele, mida inimene tõenäoliselt ei oodanud/soovinud
• Hüpikaknad ja pealetükkivad reklaamid
• Üle-SEOtamine, kus kasutatakse ebaloomulikult palju märksõnu pealkirjades ja sisus
• Asjaliku sisu puudumine (nt reklaamid) lehe esmavaates, ilma allapoole kerimata, ehk nn above the fold
• Ebaloomulikult suur hulk uusi sissetulevaid linke lühikese aja jooksul jätab otsingumootorile mulje, et oled need lingid lihtsalt ostnud, mis on Google reeglite järgi keelatud https://support.google.com/webmasters/answer/35769?hl=en
• Sissetulevate linkide profiil madala kvaliteediga linkide, nt kommentaarilinkide ja foorumikontodelt tulevate viidete kasuks
• Suur hulk sissetulevaid linke mitterelevantsetest (teemaga seostumatutest) allikatest

Kes on SEO spetsialistid

Mis on SEO ekspertide ja spetsialistide tööks? Ilmselgelt aidata sinu veebilehel otsingutulemustes eespool välja tulla, aga oluline on teada, et SEO spetsialiste, või õigemini nende lähenemisi, on kaht tüüpi: white hat ja black hat.

Ilmselgelt on white hat SEO eksperdid need, kes kasutavad Google poolt lubatud ja isegi soovitatud vahendeid veebilehtede optimeerimiseks, et otsingumootorid neid paremini mõistaks, eeldades, et pakutav sisu on tõesti hea ja väärt otsingutulemustes tõusmist.

Black hat SEO eksperdid teevad mustemaid tegusid, ehk selliseid, mis vabalt võivad küll toimida ja palju kiiremini kui white hat meetodid, ent nende eluiga on lühike ja peale seda pole “optimeeritud” saidiga enam suurt midagi teha. Google saab sellistele manipulatsioonidele üldjuhul mõne kuuga jälile ja siis ootab saiti karistus, mis tähendab otsingutulemustes kaugele allpoole kukkumist, kaugemale kui alguses oldigi ning halvemal juhul Google indeksitest kinga saamist. Taastuda black hat SEO võtetest on üliraske, kallis ja sageli suisa võimatu.

Muidugi on ka black hat SEO järele nõudlust, lihtsalt mitte korralike ettevõtete jaoks, vaid kiire rikastumisplaaniga viagramüüjatele ja hasartmängusaitidele, mille kogu äriplaan seisnebki kuu-paar kõvas müügitegemises ja on sisse arvestatud, et varsti Google nende lehe lihtsalt igaveseks maha matab. Aga seda sa oma päris veebiga iial juhtuda ei taha lasta. Mõned väidavad end olevad Grey hat SEO spetsid, ehk püüavad laveerida lubatud ja lubamatute võtete piiril, aga oleme ausad, see on siiski black hat, sest pool nende tegevusest on paratamatult väga ohtlikul territorriumil.

Black hat SEO võtted, mis on automatiseertud, mida teostatakse tarkvaradega ja odavtööjõufarmidega toimivad seega kiiresti, on soodsad ja kaovad õige pea, tehes nii palju kurja, et sellest mõnel juhul on taastuda lausa võimatu. Black hat’id teevad oma töö ära, spämmivad Google’it sadade või tuhandete sisuliselt väärtusetute linkidega automaatselt genereeritud tekstidega blogipüramiididest ning rohkem sa neist ei kuule. Eriti kui häda käes, mis juhtub väga ruttu.

White hat SEO on märksa kallim, sest seda teevad päris inimesed, käsitööna ja rakendades sellesse palju intellektuaalset tööaega ning kontakte erinevate veebisaitide toimetajatega ja päris meediaga. Kogu sisu kirjutavad andekad autorid käsitsi. See töö on kallim, tulemused võtavad rohkem aega, aga tulemused püsivad ja spetsialistid on alati kättesaadavad, mitte kadunud nagu mutiauku.

Halb SEO on palju halvem kui igasugune otsingumootorile optimeerituse puudumine.

Kuidas ära tunda kahtlast SEO spetsialisti

1. Ta annab sulle kohe puusalt tulistades SEO töö hinna, omamata ülevaadet sinu saidi seisust, konkurentsist või sinu eesmärkidest SEO osas
2. Ta keskendub liigselt saidivälisele SEO-le ja jätab tähelepanuta muudatused, mis on vaja teha sinu lehel tehniliselt või sisuliselt. Veelgi enam, ta peaks soovima need muudatused ise sisse viia
3. Tema pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi. Tulemused on väidetavalt kiired, hind on võrreldes teiste pakkumistega väga soodne, ta ei näe mingeid probleeme kiirel edul. Kui miski kõlab liiga hea, et olla tõsi, siis nii see paraku ongi. Kiirete tulemuste lubamine tähendab kas võtteid, mis sinust peagi Google’i vaenlase teevad või ta lihtsalt valetab sulle
4. Ta on väga salapärane selle osas, mida ja kuidas ta sinu saidiga teeb. Kui küsid millegi kohta, saad hulgaliselt ähmaseid kirjeldusi, salatsemist ja tehniliste sõnade virrvarri
5. Ta ei ütle ühegi su mistahes ebarealistliku soovi peale “Ei”
6. Ta lubab mingi X summa eest SEO “ära teha”
7. Ta pakub liiga head hinda, näiteks, et umbes saja euroga hakkab juba häid asju juhtuma

Kui palju SEO agentuuri töö maksab?

Esiteks vaata kahtlase SEO spetsialisti äratundmise listis kohe esimest punkti… Aga mõistlikud hinnavahemikud on olemas sellegipoolest. Eesti turul tegutsedes ja ainult Eestis otsingutulemuste järjestuses ülespoole jõuda soovides saad hakkama väiksema summaga, sest konkurents on madalam, alates 500 EUR + km kuus on mõistlik. Rahvusvahelisel turul tegustedes peaksid arvestama summaga alates 1000 EUR kuus. Suured rahvusvahelised ettevõtted panevad igakuiselt otsingumootorile optimeerimise teenusesse vabalt isegi enam kui 50 000 EUR. Eks kõik sõltub ju sellest kui palju sa selle investeeringuga tagasi teenida saad. 

Miks SEO nii palju maksab?

Nagu nüüdseks ehk aru oled saanud, siis on see päris korralik töömaht, mis ühe saidi otsingumootoritele optimeerimisse läheb. Minimaalse, ehk tehnilise lehesisese optimeerimise saab siiski küllaltki soodsalt tehtud ja see on ühekordne kulu. Aga kui märksõna konkurents on midagi muud kui ülimadal, siis tuleb panustada ka järgnevatesse sammudesse, mis nõuab palju analüütikute aega, arendajate aega, disainerite aega, andekate sisukirjutajate aega; lisaks veel partnereid/suhteid erinevatel saitidel ja meedias.

Kui palju SEO kampaania aega võtab?

Kampaania… see peaks olema järjepidev teenus, seega kampaaniaks seda nimetada polegi päris õige, aga tulemused peaksid hakkama saabuma millalgi alates 3-5 kuu pärast.

Kent Raju
Kala Ruudus loovjuht